Pool aastat jälle möödas

Pool aastat jälle möödas, hea põhjus tagasi vaadata. Raske on detaile meenutada, aga üritan siis sealt jätkata, kust eelmine jutt lõppes.

Etteruttavalt võib öelda, et siin saab tõesti veel maipühade aeg saaniga sõita ja jääalust püüki harrastada. Seda sai ka siis igal nädalavahetusel teha, kuigi kõik püütud kalad jagasin ära, ei ole just väga suur kalasööja.

Aga nüüd järjekorras. Kuni munadepühadeni ikka sama rutiin: tööpäevadel töö ja kodu, nädalavahetustel lühem või pikem matk lollidemaale. Pühadeks lennutas Finnair siia Hille ja Jaana, käisin neil Ivalo lennujaamas vastas. Õnneks olid ka ilmad head, päike paistis ja sai siis nende seltsi nautida. Esimene päev möödus siis kelkudega tundras, Ari kelgul oli saan taga ja minu muksud istusid seal. Saani põhi oli küllaltki hõredalt laudadest kokku klopsitud ja pärsis naljakas oli vaadata peatuste ajal, kuidas naissoo persevahed olid lund täis tuisanud.

Saime ka mõned kalad, minu omadele oli see esimene kogemus elus üldse kala püüda. Hillele hakkas isegi luts otsa, mis siin on nii halva kuulsusega, et meeste seltskonnas tavaliselt kustakse talle pele, enne kui tagasi visatakse. Ei tea miks, aga nii see siin on.

 Järgmine õhtu oli pidulik vastuvõtt Arile ja Leenale. Mina tegin ahjupraadi põhjapõdra lihast, Jaana küpsetas sokolaadikoogi ja pärast Hille pesi nõud puhtaks, kõik tegid võimetekohast töödJ.

Kolmas päev käisime siis Norras matkamas, kõigepealt Vadsö ja selt edasi Vardö.  Vardö on väike linnake  Jäämere ääres (või on korrektne öelda Barentsi mere ääres?), asub saare peal ja sinna viib merealune tunnel järsu languse ja järsu tõusuga. Jääle ilus olo maailma äärekese peal.

Siis olidki need õnnepäevad läbi, jälle väike matk Nuorgam-Ivalo-Nuorgam 500km. ja „lesepõlv“ jätkub.

17. aprillist lõppes tööleping VMP-ga ja kuna see pooleaastane tähtajaline tööleping oli nende poolt peale surutud, siis ei leidnud ka mina enam põhjust nendega lepingut pikendada. Kuigi nad seda oleks soovinud, nende teenistus ju tööjõudu rentida. Selle rendi värgiga on see jama ka veel, et seal pole puhkust ette nähtud, kuna nad ju ei tea rentija töögraafikuid. VMP maksab ainult puhkuse kompensatsiooni ja vabad päevad pead ise siis töökohas kokku leppima. Aga ega midagi, 18. aprillist olen otse Samimootori hingekirjas tähtajatu lepinguga ja ka palgatõusuga.

Maikuu möödus jäähoki MM-i tähe all. See on soomlastele nii suur sündmus, et isegi kärbsed ei lenda sellel ajal. Ka mulle kingiti nn. „Suomi pelipaita“ ehk siis Soome koondise mängusärk, mis siis pidi mängude ajal seljas olema. Lõppkokkuvõttes sai somme taktitundeliselt tögatud, kui nende unelmad purunesid. Nad võtavad seda hoki värki ikka kuradi tõsiselt ja isiklikult, pomolgi on kodus Jari Kurri originaal higine mängusärk koos autogrammiga, mille mõned aastad tagasi oli mängujärgselt oksjonilt 400€ eest ostnud. Arumaeisaa.

Kohe maikuu algusest hakkas ka jant Soneraga peale ja see kestab veel siiani. Nimelt oli vaja VMP-lt üle võtta see netipulga leping. Poolteist kuud sai pabereid täidetud ja mailitud ja helistatud ja lõpptulemusena saatis Sonera mulle ettemaksu arve 340€, mille pidin ära maksma, et leping oma nimele saada. Arvestasin,( tagantjärgi tarkusena võib öelda, et valesti tegin)et see raha on 2 aasta pulga kasutamise raha ja liiga suur. Ühesõnaga saatsin nad kõik kukele ja saatsin avalduse Sonera tütarfirmale TeleFinlandile, mis pidi olema Sonera võrgus töötav odavoperaator. Sealt tuli ettemaksu arve “ülla-ülla“ 700€, jälle üks paber prügikasti ja järgnes kõne DNA klienditeenindusse ja sealt tehti selgeks, et kui kliendil puudub Soomes nn. krediidiajalugu, siis võetaksegi igaks juhuks ettemaksu, et mõni saatana migrant nende pulgaga leelet ei pane või kusagil välismaal megaarvet ei tekita andmeside siirdamisega ja nende puhul on see ka kuni 700€ jne.jne. Ega midagi, tuli kogu oma uhkus alla neelata ja uuesti Sonerale avaldus teha, et saada Sonera Täysnetti teenus kaheks aastaks koguhinnaga 306,90€. Ainult paar nädalat ootamist ja reedel sopsas postkasti ettemaksu arve. Arvake kui suur? Õige, 600€ tahab Sonera oma  krediteerimist kahe aasta jooksul ja kui teised operaatorid hakkavad sellest igakuist maksu maha arvama ja sisuliselt sa ei pea lepingu lõpuni kuumaksu maksma, siis Sonera juttude kohaselt hoiab tema seda raha tagatisena lepingu lõpuni enda käes ja tagastab selle siis kui lepingu peale kahte aastat võid lõpetada. Nüüd ei teagi mida teha, kas maksta see raha ära, või üritada tööandja käest midagi „välja pressida“ või leida mõni külamees, keda Sonera usaldab ja teeb lepingu oma nimele ja mina hakkan siis talle maksma või on veel mingi variant. Vot nii on lood suurte firmadega ja nende umbusuga . Küllap on mõni kallis kaasmaalane neile mütsi pähe tõmmanud, et selline umbusk. Igatahes see tarina veel jätkub.

Järgmine „üllatus“ tuli Soome tollilt, postiga tuli määrus, kus oli konkreetne jutt. Kas Avensis Soome arvele koos kõikide maksudega või 10. juuniks auto maalt välja. Arvestasin, et kõik tollid ja muud maksud ületavad auto väärtust ja sellepärast oli otsus lihtne. 24. mai õhtul kell 18.00 startisin Eesti poole. Tomtom näitas Helsinki 1250km ja laevapiletid olid broneeritud reedeks viimasele laevale kella üheksaks õhtul. Sodankylas peale  tankimist hakkas just Ott euruviisu ajama ja kuna läpakas ja netipulk olid kaasas, siis sai teeäärses parklas kogu see „Kuula“ , nagu kästud, ka  ära vaadatud ja „kuulatud“ Päris võimas oli igatahes.

  Poole maa peal, kusagil Oulu külje alla sai siis ka väike uni ära magatud. Seal oli vähemalt õhk hingamiskõlbulik, enne seda, seal Kemi kandis, kus on suured paberivabrikud, ikka haises nii kohutavalt, et meie Kehra on lausa parfümeeria kauplus.

Hommikul siis edasi ja lõunaks olin Helsinkis. Lootsin küll saada varasema laeva peale, kuid reede õhtul on see rumal lootus, kõik Kalevipojad ju kodu poole teel ja laevad välja müüdud. Lõppkokkuvõttes pole see autoga läbi Soome sõit midagi hullu, Jyvaskyla-Lahti-Helsinki kiirteed on  vähe närvilised ja sõelujaid 130km/h peal parasjagu. Aga eks Eesti liikluse karastus aitas.

Nädal kodus möödus ruttu ja töiselt, kolhoos vajas mehe käsiJ. Sai küntud ja külvatud ja sõnnikut laotatud ja põllumaad sügiseseks saagiks ette valmistetud:)

Üldiselt mõjub see Eesti elu oma ellujäämise võitlustega ikka masendavalt küll. Enne igat euro väljakäimist tuleb mõelda, kas veab järgmise palgani välja, pea läheb halliks mõtlemisest, mida võin omale lubada ja mida mitte. Tegelikult jube kahju, et tänapäeva inimesed 21 sajandil peavad Eestis sellist elu elama. Millega me olema jumala välja vihastanud, ei tea.

2. juunil siis Yaris istumise alla ja tagasi oma Soome kodu poole. Laupäeva õhtul auto rongi peale ja pühapäeva hommikul olin Rovaniemis. Oleks olnud meeletus selle „punniga“ omal jalal läbi Soome sõita. Sellest Rovaniemi-Nuorgam otsast 560km sai juba sitaauguni. Kuna hommik oli ilus ja päikeseline, aega oli ka küllaga, astusin läbi siis ka sellest Jõuluvana maailmast, mis Rovaniemi külje alla on otse polaarjoone peal.

Tõeline turistilõks, mis töötab aasta läbi. Ka Jaanipäeval kõlgutab Taat vist oma kontoris jalga ja kasseerib raha Jaapani turistidelt, kes temaga koos pilti soovivad teha. Huvitav mitu vahetust neid vanasid on, et aasta läbi rabavad pappi kokku lüüa. Santa Claus is here, my ass.

Lõunaks olingi tagasi Nuorgamis, päike siras suurest rõõmust ja kased hakkasid juba imepisikesi lehti külge võtma, ikkagi 3 juuni jubaJ, kuigi teeääred veel lumevalle täis.

Sünnipäev möödus vaikselt, läksime laupäeva õhtul kõik koos oma tööka kollektiiviga pubisse, kus pidi olema mingi meloodilist heavyt mängiva pundi kontsert, mis nagu oli arvata, jäi bussi rikke tõttu ära. Igal maal on sama põhjus, kui ei viitsi kuhugi pärapõrgusse sõita, igatahes „Dark Night“ etteaste jäi ära. Keskööl, kui 10. juuni algas, tellisin kaaslastele väikesed paugud ja oligi kogu moos.

Kogu juunikuu on olnud „normaalne“ Lapi suvi: sooja 5-6 kraadi, vihm, tuul nagu F-1 tuuletunnelis jne. Erand oli Jaanipäev, soomlaste suurim püha. Kuigi ametlikud päevad olid laupäev-pühapäev, oli ka reede siin töövaba päev. Nagu ma aru sain, sõltumatu kalendri kuupäevadest, on Soomes Jaan reede ja laupäev. Ja nagu issanda õnnistuseks olid siin need 3 päeva juunikuu pea ainsad päikesepaistelised ja soojad ilmad, temperatuur tõusis lausa 17-18 kraadini. Sai siis saunatud, jõe peal lõhet püüdmas käidud (tühjad pihud ), Eestist toodud hundijalavett pruugitud, nii et tavaline Jaan.

Jaani järgne töönädal oli iseseisvuse proovikivi. Ari ja Leena võtsid nädala puhkust, sõitsid Ivalosse oma mökki ja nii tuli see pühadejärgne norrakate laviin omal vastu võtta. Norrakatel Jaani pole ja nad ei saa kuidagi aru, mis keset suve kogu Soome 3 päeva surnud on. Igatahes firmat põhja ei lasknud, kedagi õnneks perse ei saatnud, kuigi närvilist olukorda oli küllaga. Kirjutasime ja joonistasime saami keeles, aga kõik said oma "kabulad" kätte, eks selle ajaga hakkab juba norra keel ka külge.

Nädalavahetused õllevines on juba ära tüüdanud ja seekord otsustasin teha  ühe Norra tripi, 130km. Batsfjordi. Täna, pühapäeval 1. juulil, oligi sobiv enesetunne, Yarise paak oli poolenisti täis ja keskpäeval startisin põhja suunas. Sügisel samas kandis käies oli super vaated, nüüd oli veel ilusam.

Üleval fjordide peal pole veel lumi sulanud, Termikate "Juulikuus lumi on maas" võiks võtta saamide hümniks,jõed voolavad mägedest alla kolinaga ja hingesopis oli ka lootus äkki mõni lõhepoiss kaasa osta. Unistuseks see jäigi, kalast oli vaid hais sadamas. Igatahes hämmastav kogemus 1 juulil teha lumememme.

Igatahes see nn.“lumejänku“ ehk valge Yaris sobis sinna keskkonda imehästi, kuni tagasiteel näitas kompuuter, et bensiini jätkub 80 km., koduni aga 120 km.  Selle kuradi punni paak on ju ainult 40 liitrit ja nendest näidiku kuubikutest ei saa ka aru. Näitab kahte kuubikut ja hetk hiljem on juba üks ja seegi vilgub. Igatahes kui kompu näitas järelejäänud tee pikkuseks 14 km ja koduni oli 26 km ja kuubikud muudkui vilkusid, ei pidanud närv vastu, keerasin Tanasse siisse ja tegin elu kallima bensiiniostu:11,19 liitrit ja 163,37NOK, ütleme pea 2€ liiter. Aga hingerahu maksab ka midagi. Teinekord lihtsalt targem, ei lahku kodunt pooliku paagiga, eriti kui see veel nii väike on.

Nii. Nüüd ongi lühike kokkuvõte senistest tegemistest tehtud, kell on kümme minutit üle kahe öösel, päike sirab taevas, paras magama minna, ilusa nädalalõpu rikkus ära ainult kuradi hispaanlaste võit jalka finaalis. (Kallis poeg, ära võta südamesse, I love you tooJ)

Jällelugemiseni