Üha enam kostub nurinat, et miks itimehel enam itte ei tule ühtejutti, nagu varem. Kurat, rutiin on saabunud. Saaksin iga päev kirjutada kaks rida: ärkan 8.15, kusen, pesen, söön, lähen tööle, tulen töölt ja kõik on vastupidi- söön, kusen, pesen ja lähen magama. Kõik.
Huvitav oleks võib olla teiste jaoks kõiki tegevusi lahti kirjutada. Magan ikka veel üksiJ omas voodis, mis on kitsam, kui meil Vahtras olid aiateibad. Hea, et sai kodunt kaasa võtta tatrapadjad, neid on hea vormida ja aitavad rahulikku und nautida. Telefoni äratus on „Metallica“, parajalt jube, et mitte sisse magada, aga ega sellises nn. "preclimax" või "postclimax" vanuses nii kui nii und ei ole. WC naudingud on võrreldamatud, samuti hommikused veeprotseduurid. Me saime vist viimati hommikuti SOOJA dussi all käia siis, kui me elasime minu kadunud ema korteris peaaegu 20 aastat tagasi, oli vist nii, kalli? Aga ära võta seda norimisena, et ma meenutan õudusega, kuida ma Vahtras külmadel talvehommikutel kopsikut ämbrist välja raiusin, et silmist une välja saaks pesta, ükskord me dussame Vahtras nii kui niiiii! Vaatasin mõõtjat ja vett kulub iga kuu 3,5m2, ei tea kas see on palju või vähe või paras?
Hommikusöök on ka paras rutiin. Alguses oli röstimata röstsai, nüüd armsad naabrid laenasid oma üleliigse rösteri ja saan saia röstida. Reeglina 2 viilakat. Hing nutab koduse saia järele, mida siin Soomes pole olemas, sellist valget kodusaia ma mõtlen. Siis ühele peale keeduvorsti 2 viilu ja teisele viilutatud sinki. Tass kohvi ja vsjoo. Üks kahest plastikust kohvitassist, mis ma kodunt kaasa võtsin, otsustas prao sisse visata ja seisab kasutuna, teine töötab veel seni. Kui see ka läheb, pean hakkama otsima tassi, mis on siinsetest sõrmkübaratest veidi suurem.
Tööle minek on tipa-tapa, 250 sammu. Hetkel on ilm külm, 20-30 vahel kõigub, kuid tuul on tugev, mis teeb selle külma talumise üsna raskeks. Panin tähele, et tuulepisarad kippusid hommikuti jäätuma, nii, et pidi käsi näo ees hoidma. Hakka või suusamaski kandma, see on igaks juhuks kaasas. Tööl tavapärased protseduurid, öösel saabunud kaup lahti pakkida jne. jne. Neljapäev ja reede olime ilma pealikuta, käis teine Helsinkis Kaha OY „messil“, mis seisnes laevaga Tallinna reidile sõitmises, lubaduste andmises, et me ikka müüme teie asju aina rohkem ja nõretame tänust teie külalislahkuse eest. Tuttav teema eelmisest elust, selle vahega, et nüüd ei käi nendel „kaminad, suminad“ üritustel mina, vaid kohalik pomo, sisu pole aastatega muutunud, issandast mõjuvõimuga kauplemine juJ
Muidu läks iseseisvuse eksam päris hästi olukorras, kus norrakeelses keskkonnas ainuke keele oskaja oli majast väljas. Pomo naine Leena oskas numbreid peaaegu ühest kümneni, minu panuseks pidi jääma inglise keel ja oskus norrakate joonistusi õieti tõlgendada jne. Õnneks asi nii hull ei olnud ja saime hakkama ainult ühe umbkeelsega, kes pidi oma soovide selgekstegemiseks pildi joonistama ja see juhtus ka alles reede õhtul kolmveerand kuus. Nii et „Gratulerer, reservedelerl“ Selgus ka , et Norra Toyota esinduses on töötunni hind 150€, selle pärast nad siin kõik käivadki. Arenguruumi veel on , Eestimaa!
Koju jõuan mõni minut peale kuut ja kuigi viibin tööl 9 tundi, siis vastavalt muudetud töölepingule läheb kirja 7,5 tundi+0.5 tundi lõunat. 1 tund läheb iga päev riiulisse ja selle eest saan siis vajadusel palgalisi vabu päevi puhkusele lisaks. Võiks ka iga päev kell viis koju tulla, aga see teeb õhtud veelgi pikemaks ja igavamaks ja jääksin ilma ka võimalusest vabu päevi saada, kui kas või armsad lähedased mind visiteerivad.
Esimene asi on oma küttekoldele tuli alla teha. Kuigi elekter kütab ja temp on toas keskelt läbi 20 kraadi, siis selle pursuikaga lööb ruttu tempi 25 peale. Mõnus, selles eas ja olukorras tahad juba parema puudumisel kasvõi ahjult sooja saada, kuidagi ei tahaks kampsuniga toas olla. Puud siin on kuradi kallid, kott kasepuid on 6.5€ ja vähemalt 10kotti kuus kulub ikka ära, kui iga päev kütta. Lisaks elekter uugab nii kui nii. Külm jaanuar vähendas minu auditeerimata kasumit 1100kw/h võrra. Ainus mis lohutab, et minu kulud selles kesamökkis on suhteliselt väikesed võrreldes kolleegidega, kõik arvestavad püsikuludeks suurusjärku 1000€ kuus. Arenguruumi on.
Õhtusöök on tavaline nn. „poissmeeste“ stiil. Kas siis omlett peekoniga, praetud leib küüslauguga, kartulikrõpsud, võileivad, suure tahtejõu korral ka makaronid vorstiga, nädalas korra kodune lihakonserv, kui on soodukas, siis ka ise soolatud lõhe, kõiksugu nakki, grilli ja muud makkarad ja vahel ka keedetud kartul, kurgi tomati salat hapukoorega, mille nimi siin on „smetana“ Kindlasti ei puudu selle juurest klaasike punast veini, mida on otstarbekas osta 3 liitrise pakiga ja siis panna kapi peale iseloomu kasvatama. Vahel kasvab, vahel ka mitte ja klaasist saab kaks, kolm.
Õhtusöögi kohustuslik kõrvaltegevus on kõik foorumid ja näoraamatud läbi kammida, vastata küsimustele ja ise küsida tehnika alastes foorumites ja urgitseda sõbrannade postide kallal näoraamatus. Parim oli viimane, kui „kalevipoegade“ naised "laikisd" videot, et „sexa net“ Kas suhkru, tatra, moraali ja mõne muu kriisi kõrval on ka duracelli kriis vääJ
Ega siis enam palju aega polegi, ahjul siiber kinni, arvutis AK käima, pool kümme Skype kodustega ja on ongi aeg koti peale minna, kas siis „red tubega“ või ilmaJ
Ja hommik algab jälle „Metallicaga“.
Nii ma elan siin päevast päeva ja kel soov ühineda ja keeled suus, siis :Welcom to Finlandia, mul majas ruumi küll:)
P.S. "Kalevipoegade" naiste vastu kasutan juriidikat: kõik tegelaskujud on väljamõeldud ja sarnasus päriselt eksisteerivate inimestega on juhuslik.
No comments:
Post a Comment