Saturday, 5 November 2011

Ma suren küll, kuid pikkamisi

Igav laupäev lihtsalt. Ärkamine, millegipärast olid päkapikud suus sital käinud, võttis aega, et see peldik puhtaks saada. Kaks tassi kohvi ja võileivad. Ja siis tiksumine. Ära tüütas ja läksin töö juurde ja pesin auto puhtaks ja panin ka oma kaltsarid masinasse pesema. Nüüd istun kodus ja ootan, kuni pesu pestud ja saan järgi minna.
Ilusast talvest pole jälgegi, sooja 3 kraadi, kõik sulab ja on pori ja tatt ja vesi ja kõva tuul. Vastik, vastik,vastik.
Panin ka sauna sooja ja kuna reisilt maailma lõppu tõin kaasa Norra graniiti, siis enne vahetasin kerisel kivid ära, vanad olid mingid imelikud junnid. Jätsin igaks juhuks ämbriga kunkusse alles, mine tea, äkki on omaniku spetsiaal kivid, las siis paneb tagasi. Sain ka selgust, et maja omanik on minu ülemuse ema õde, kes elab Norras ja kasutab seda suvilana ja selle pärast pean ma siit suveks välja kolima, ehk 31. mai on viimane päev "majaomanikuna". Siis pidi VMP uue elamise leidma ja kuna siin on tühje ridaelamubokse piisavalt, siis ilmselt muret pole. Ei kujuta ette, mis homme saab, reisima ilmselt selle ilmaga ei lähe, tuleb siin aega surnuks lüüa. Oh-jah.

No comments:

Post a Comment