Kuna sügavalt usklik musketär jättis oma jälje ka minu organismile, ei hakanud ma piire kompama, nii otse riigipiire kui ka muid ja käik Norra sai edasi lükatud. Võtsin hoopis ette kohaliku matka Soome kõige põhjapoolsema järve äärde. Tee sinna läheb meie külast otse minu maja vastast ja järv on Pulmankijärvi. Viit näitab 20km. Info järgi on see mägede vahel olev järv kunagine Jäämere osa, mida tõestavat ka järves elav merekala , lestalaadne kammeljas, mida saab ka meie merest püüda. Järv on 10 km pikk ja 35 meetrit sügav. Tee sinna algas siis meie külast otse üles mäkke, mida liivatatakse igal hommikul, kuigi kraad on veel plusspoolel. Tõusu tuleb võtta päris pikalt ja ülevalt avaneb postkaardi vaade Nuorgami külale ja Teno jõele.
Kahele poole jääb tüüpiline tundra oma kidurate puudega. Sain lõpuks pildile need elukad, mis maja ees, kõrval, all ja kus iganes elavad. Loomateadlased võiksid nüüd kindlaks teha, mis elukaga tegemist on.
Pool maad oli asfalt ja siis oli hea sile kruus ja kuidagi iseenesest läks madalam käik sisse, pöörded tõusid kõrgele ja kruusa krobin rattakoobastes hellitas kõrva, kui auto üritas külge ette vedada. Mahtava. Järgmine marssalikepp ranitsas võiks olla siis selline mökk järve ääres, unistama peab ju suurelt, annaks ainult looja päevi, et selleni jõuda. Kujutad ette, et sul on pensionipõlves Lapimaal järve ääres selline mökk. Püüad kala, kasvatad porosid ja vaatad virmalisi. Viimase peal.
Kahju, et see Nokia föön teeb sellise kvaliteediga pilte, aga esialgu pole midagi teha, loodan õige pea seda muuta. See on tüüpiline pilt siin ümbritsevast tundrast, kus peaksid põhjapõdrad elama. Kahjuks pole neid veel näinud.
Kahele poole jääb tüüpiline tundra oma kidurate puudega. Sain lõpuks pildile need elukad, mis maja ees, kõrval, all ja kus iganes elavad. Loomateadlased võiksid nüüd kindlaks teha, mis elukaga tegemist on.
Pool maad oli asfalt ja siis oli hea sile kruus ja kuidagi iseenesest läks madalam käik sisse, pöörded tõusid kõrgele ja kruusa krobin rattakoobastes hellitas kõrva, kui auto üritas külge ette vedada. Mahtava. Järgmine marssalikepp ranitsas võiks olla siis selline mökk järve ääres, unistama peab ju suurelt, annaks ainult looja päevi, et selleni jõuda. Kujutad ette, et sul on pensionipõlves Lapimaal järve ääres selline mökk. Püüad kala, kasvatad porosid ja vaatad virmalisi. Viimase peal.
Kahju, et see Nokia föön teeb sellise kvaliteediga pilte, aga esialgu pole midagi teha, loodan õige pea seda muuta. See on tüüpiline pilt siin ümbritsevast tundrast, kus peaksid põhjapõdrad elama. Kahjuks pole neid veel näinud.
See valge asi seal all vasakul ongi minu praegune maja mägedest vaadatuna, taamal Tenojoki ja Norra
No comments:
Post a Comment